Kuidas ma Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisse sain?
Minu anatoomia õpingud
2025 aasta novembris olid järjekordsed sisseastumised Tervishoiu kõrgkoolide talvistele õpetele. Minu sihiks sai õe õppekava. Kuigi ma ei valmistunud selleks üldsegi mitte alles 2025 november, vaid juba aasta varem.
Aasta varem olin ma juhuslikult õnnetuse tagajärjel kaotanud oma enda tervise ja aasta lõpuks ka töö. Hakkasin juba siis mõlgutama mõtteid, kuidas kiirendada enda paranemist ja kuidas ma saaksin teisi abistada nende paranemise teekonnal. Vaikselt uurisin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kodulehte. Sain targemaks, et on olemas lausa talvised vastuvõtud. Uurisin kuupäevi pingsamalt. Natuke piilusin sisseastumistingimusi. Ikka mõeldes, et mida minusugune kolmekümnendates ikka seal teeks. Aga peagi avastasin, et saaksin sisse küll.
Kui kunagi ammu oli võimalik matemaatika, inglise keele ja kirjandi eksamitega sisse astuda paljudele erialadele, siis nüüd oli nende asemele tekkinud rida - AKADEEMILINE TEST. Misasja!? See väga raske test on nüüd kõigile kohustuslik, imestasin ma. Veelgi enam, Tartu Ülikooli test on ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli testiks! Opaa. Ma vist ikka pean midagi ette valmistama. Aeg muudkui lendas ja kätte jõudis 2025. aasta.
Nüüd avati esimesed ettevalmistavad kursused, aga mitte akadeemilise testi omadele! Otseloomulikult. Ikka keemia ja füüsika ja matemaatika jpt. Ok, samas palju aega on möödas ka viimasest keemia ja füüsika tunnist. Ostsin vajalikud kursused ja asusin usinalt taasõppima. Avastasin, et vana rasv on veel täiesti heas vormis. Lõpetasin juunikuuks kursuse materjalid ära ja plaanis oli nüüd kuu aega akadeemiliseks testiks valmistuda.
Akadeemilise testi sooritamiseks külastasin vanu arhiive. Võtsin kõik avalikult kättesaadavad akadeemilised testid ette ja puurisin neid ülesandeid hoolega. Oma sünnipäeva järgselt oleksin pidanud minema akadeemilisele testile, kui…
…omaenda tervis vedas täiega alt. Suurelt vandudes, aga pidin tunnistama oma jõuetust looduse ees ja tühistasin akadeemilisele testile mineku. No, alati saab ju ka poole aasta pärast talvisesse vastuvõttu minna. Akadeemilist testi saab sooritada vaid korra aastas.
2025 november võtsin ette jälle oma vanad testid, kammisin matemaatika ülesandeid ja harjutasin inglise keelt. Nii igaks juhuks, kui mingi osa peaks inglise keeles olema.
Akadeemiline test oli varasemalt väga raske test, mille 80% sooritajad said automaatselt sisse igale erialale.
Testi hommikul olin isegi mina närvis, aga samas ka põnevil. Kas test suudab mind üllatada? Kas netis soovitatud meetodid tulevad mulle kasuks?
Pidin tunnistama, et test ei läinud minu jaoks hästi. Nii hästi läks, et teadsin, et olen raudselt koolis sees jah, aga minu standarditele ei vastanud. Läksin koju ja uurisin veelgi ülesandeid, nüüd juba ka nähtud ülesandeid.
Mida ma õppisin sellest testist?
Aega on alati vähe.
Loe alati põhjalikult läbi, mida tahetakse.
Loe kogu ülesanne läbi enne tegema hakkamist.
Ära kiirusta, aga ära viivita ka.
Ära usu internetis levivaid nippe ja trikke. Eriti neid, mis suunavad testi sooritama vaid minimaalsel hulgal. Ehk, kui on 40 küsimust ja läbimiseks on vaja 15-le küsimusele vastata, siis ära vasta 15-le küsimusele, vaid ikka nii paljudele kui suudad. Eesmärk ei ole küll 40 küsimust vastata, aga võimalikult hästi võimalikult paljudele. Algoritm eelistab sedasorti vastajaid.
Tee enne testi ajugümnastikat ehk harjuta aju keeruliste ülesannete lahendamisega. Tee ristsõnu, lahenda Sudokut, matemaatika ülesandeid… Su aju tänab sind selle omandatud lahendamiskiiruse eest.
Maga enne testi piisavalt ehk 7-8h.
Tarbi vett nii enne testi perioodil kui pärast testi. Aga ära kaani vahetult enne testi, sest siis pead häda kinni hoidma kõige olulisemal hetkel.
Toitu tervislikult. Tähtis on saada pikema aja jooksul kätte nn ajuvitamiinid D- vitamiin, omegad… Lõhe on üks tänuväärt kala.
Kui test peaks kehvasti minema, mine tee uuesti. Mitte miski siin elus ei ütle, et kaotatud või võidetud poolaasta on eluga võrreldes suur periood.
Tervishoiu Kõrgkoolid tahavad ka sisseastumisvestlustel osalemist. Ma mõtlesin, et olen kaval. Ma Tallinnasse ei taha minna küll, aga kasulik oleks sealsel vestlusel osaleda. Äkki midagi kordub ja saan olla rohkem ettevalmistunud.
Kätte jõudsin Tallinna vestlused. Tegemist oli Zoomi kaudu tehtava vestlusega. Poole tunni jooksul pidin ma end tõestama erinevatele küsimustele vastamisega, et olen neile kõlbulik. Sain 1 punkt maksimaalsest vähem. Väga hästi läks!
Kui käes olid Tartu Tervishoiu Kõrgkooli sisseastumisvestlused, siis ma enam nii närvis polnudki. Need toimusid koolis koha peal järjekorra alusel. Jõudsin üsna varakult juba kohale ja registreerisin end ära. Sisse kutsudes laiutas mind enda ees aula mitme erineva vestlusjaamaga.
Esimene jaam - veendumine, et olen mina. ID-kaart pidi pidevalt olema kaasas.
Järgmine samm - miks ma tahan õeks saada? Mida arvan, et õed tänapäeval teevad? Kas nad jooksevad ringi ja täidavad arsti antud käsklusi või on iseseisvad töötajad ja võtavad patsiente ka ilma arstita vastu?
Siis olid erinevas vormis sallivuse teemad. Alustades, et sulle tuleb vastu inimene, kes on eksinud ja ei leia koduteed, kuni et su naaber on hädas tervisega ja vajab abi perearsti juures käimisega.
Kuidas sa stressiga toime tuled?
Grupitöö kohta: mida sa teeksid, kui üks grupiliikmetest ei taha koostööd teha, aga töö on vaja esitada.
Kõiki punkte viisid läbi selle kooli õppejõud. Väga põnev oli. Mulle kui vabatahtlikule päästjale ja projektijuhile olid mõnedki ülesanded paeluvad ja lihtsad.
Tallinnaga aga sarnasusi väga ei leidnud, kui välja arvata, esimeste jaamade küsimused.
Kui tulid ära ka vestluse punktid, olin ma endalegi üllatuseks top 20 seas väga väärikal kohal. Avaldusi oli ligi 15 korda rohkem.
Sees, mis sees.
Ega siis midagi, kui veebruar 2026-st õppima.